| Ahelreegel | |
|---|---|
| Funktsioonitähistuses |
Õppetund
Teooria — Ahelreegel
Kui u = g(x) ja y = f(u), on kogu ahela muutumiskiirus lülide kiiruste korrutis, dy/dx = f′(g(x))·g′(x). Iga kiirust hinnatakse seal, kus vastav lüli parajasti töötab – välimist kiirust seega kohal u = g(x), mitte x juures. Pikem ahel lisab korrutisse iga järgmise lüliga veel ühe kiiruse.
Mida iga sümbol tähendab
u- väärtus, mille sisemine lüli edasi annab, u = g(x)
w- kolmelülilises ahelas väärtus, mille keskmine lüli edasi annab
Kust valem tuleb
- Jaotame muutuse lülideks. Nihutame x-i edasi suuruse Δx võrra. Sisemine lüli nihutab muutujat u suuruse Δu ja välimine muutujat y suuruse Δy võrra. Kuni Δu pole 0, jaguneb kogu ahela suhe kahe lüli suhete korrutiseks. Lehel väljendub see ribade venituste korrutumises.
- Laseme suurusel Δx kahaneda. Kuna g on kohal x pidev, kahaneb ka Δu. Sisemine suhe läheneb väärtusele g′(x) ja välimine tuletisele f′ kohal, kus välimine lüli töötab: u = g(x). Korrutise piirväärtus on piirväärtuste korrutis.
- Juhtum, mida see jaotus varjab. Kui Δu on mõne väikese Δx korral 0, tekib esimesel real nulliga jagamine. Täpne tõestus annab välimisele suhtele väärtuse f′(u) alati, kui Δu = 0. Sel juhul kehtib korrutis iga Δx korral ning piirväärtus jääb samaks.
- Eeldab
- Igal lülil on tuletis kohal, kus see töötab. Kui mõnel lülil see puudub, nagu funktsioonil √u kohal 0, ei ütle reegel midagi ja leht kuvab ahela seal määramatuna.
Ülesanded täielikult lahendatud
-
Lineaaravaldise aste 3 sammu
Diferentseeri y = (3x + 1)⁴ ning leia tõus kohal x = 0.
-
Määra lülid ja nende tuletised. Sisemine lüli on lineaarne osa, välimine neljas aste:
-
Korruta, alustades välimise lüli tuletisest, ning kirjuta tulemus nagu eksamil kombeks, konstant ees:
-
Kohal x = 0 on sisemise lüli väärtus 1:
Vastus
dy/dx = 12(3x + 1)³ ning 12 kohal x = 0. See 3 ongi samm, mis kipub ununema. Ainuüksi väline muutumiskiirus annaks 4(3x + 1)³ ehk vaid kolmandiku tegelikust tõusust. Lehel on need kaks muutumiskiirust 3 ja 4 ning nende korrutis 12.
-
-
Ruudu siinus 3 sammu
Diferentseeri y = sin(x²) ning leia tõus kohal x = 1.
Näita lahendust
-
Lülid ja nende tuletised:
-
Korruta. Koosinus võetakse kohal u = x², kus välimine lüli töötab, mitte kohal x:
-
Kohal x = 1:
Vastus
dy/dx = 2x cos(x²) ning 2 cos 1 ≈ 1,0806 kohal x = 1. Lehel kuvatakse välimise lüli tuletiseks 0,5403 ehk cos 1, sest u = x² on selles punktis 1.
-
-
Kus e^(−x²) on rõhtne 3 sammu
Diferentseeri y = e^(−x²), leia, kus tõus on null, ning määra tõus kohal x = 1.
Näita lahendust
-
Lülid ja nende tuletised. e aste on iseenda tuletis:
-
Korruta:
-
Eksponentfunktsioon ei ole kunagi null, seega saab nulliks muutuda vaid tegur −2x:
Vastus
dy/dx = −2x e^(−x²): rõhtne vaid kohal x = 0 ning −2/e ≈ −0,7358 kohal x = 1. Arvust 0 vasakul on tõus positiivne ja paremal negatiivne, seega on x = 0 kõvera haripunkt.
-
-
Summa logaritm 3 sammu
Diferentseeri y = ln(x² + 1) ning leia tõus kohal x = 1.
Näita lahendust
-
Lülid ja nende tuletised:
-
Korruta:
-
Kohal x = 1 on sisemise lüli väärtus 2:
Vastus
dy/dx = 2x/(x² + 1) ning kohal x = 1 on tõus täpselt 1. Leht näitab välise lüli tuletiseks 0,5, mis on 1/u kohal u = 2.
-
-
Negatiivne aste 3 sammu
Diferentseeri y = 1/(2x − 1)³ ning leia tõus kohal x = 1.
Näita lahendust
-
Kirjuta see esmalt astmena; seejärel leiad lülid ja nende tuletised nagu varemgi:
-
Korruta ning vii negatiivne aste tagasi murruks:
-
Kohal x = 1 on sisemise lüli väärtus 1:
Vastus
dy/dx = −6/(2x − 1)⁴ ning kohal x = 1 on tõus −6. Astmena esitatult ei vaja konstantse lugejaga murd üldse jagatise tuletise reeglit.
-
-
Siinuse kuup 3 sammu
Diferentseeri y = sin³x ning leia tõus kohal x = π/4.
Näita lahendust
-
sin³x on funktsiooni sin x kuup, seega on aste väline ja siinus sisemine lüli:
-
Korruta:
-
Kohal π/4 on nii siinus kui ka koosinus √2/2:
Vastus
dy/dx = 3 sin²x cos x ning kohal x = π/4 on tõus 3√2/4 ≈ 1,0607. Kui loed avaldist sin³x kujul sin(x³), saad teistsuguse ahela, kus lülid on vastupidises järjekorras.
-
-
Kolm lüli 3 sammu
Diferentseeri y = e^(sin(x²)) ning leia tõus kohal x = 1.
Näita lahendust
-
Kolm lüli, kolm tuletist, igaüks arvutatud kohal, kus vastav lüli toimib:
-
Korruta kõik kolm, alustades välimisest:
-
Kohal x = 1:
Vastus
dy/dx = 2x cos(x²) e^(sin(x²)) ning kohal x = 1 on tõus umbes 2,5068. Üks lisanduv lüli toob lihtsalt ühe teguri juurde; meetod ise ei muutu.
-
-
Liitfunktsioon korrutise sees 3 sammu
Diferentseeri y = x² sin(3x) ja leia tõus kohal x = π/6.
Näita lahendust
-
Kõigepealt on siin korrutis. Teine tegur on liitfunktsioon, mille tuletis toob välja sisefunktsiooni tuletise 3:
-
Paneme tulemuse kokku korrutise reegliga:
-
Kohal π/6 on nurk 3x võrdne π/2-ga, kus siinus on 1 ja koosinus 0:
Vastus
y′ = 2x sin(3x) + 3x² cos(3x) ning tõus kohal π/6 on π/3 ≈ 1,0472. Kõige välimine tehe on korrutamine, mistõttu määrab lahenduskäigu raami korrutise reegel ja liitfunktsiooni reegel toimetab selle sees. Kui jätad teguri 3 välja, saad siin ikkagi sama tulemuse π/3, sest koosinuse liige on kohal π/6 null. Üheainsa punkti kontroll seda eksimust ei paljasta, seega tasub kontrollida veel teistki punkti.
-
-
Liitfunktsioon jagatise sees 3 sammu
Diferentseeri y = x/√(x² + 1) ja leia tõus kohal x = 1.
Näita lahendust
-
Jagatis, mille nimetajas on liitfunktsioon. Alustame selle tuletisest:
-
Rakendame jagatise reeglit ja viime avaldise ühele murrujoonele, korrutades lugejat ja nimetajat juurega √(x² + 1):
-
Kohal x = 1:
Vastus
y′ = 1/(x² + 1)^(3/2) ning tõus kohal x = 1 on 1/(2√2) ≈ 0,3536. Tuletis on positiivne iga x korral, seega kõver tõuseb kõikjal. Ometi ei jõua see kunagi väärtuseni 1: sirge y = 1 on asümptoot, millele graafik altpoolt läheneb.
-
-
Mitu cos-i vajutust? 4 sammu
Radiaanides töötav taskuarvuti näitab arvu 1 ja sa vajutad korduvalt nuppu cos. Punkti p = 0,739085… lähedal, kus cos p = p, korrutab iga vajutus vea teguriga cos′(p) = −sin p = −0,6736. Hinda, mitu vajutust viib ekraaninäidu punktist p vähem kui 10⁻⁶ kaugusele, ja kontrolli seejärel hinnangut. Vajuta Alates x = 1: kolm vajutust viivad arvu 1 väärtuseni 0,6543 ja kolmelülilise ahela tõus on seal −0,3273.
Näita lahendust
-
Viga enne esimest vajutust:
-
n vajutust moodustavad n lüliga ahela ja punkti p lähedal on igal lülil sama kiirus, mistõttu ahelreegel korrutab n võrdset tegurit:
-
Nõuame, et see väärtus langeks alla 10⁻⁶, ning võtame logaritmid:
-
Lehe kolm vajutust panevad hinnangu proovile juba varakult, mil see on alles ligikaudne: valem ennustab veaks −0,0797, tegelik ekraaninäit erineb aga −0,0848 võrra, sest esimesed vajutused tehakse punktist p kaugel.
Vastus
32 vajutust. Valem annab 31,57 ehk ümardatult 32, ning iteratsiooni läbijooksmine kinnitab seda: 31 vajutuse järel on viga 1,286×10⁻⁶ ja 32 järel 8,664×10⁻⁷. Iga viga jagatuna eelmisega on esimesel vajutusel −0,7619 ja teisel −0,5960, lähenedes vajutuste kogunedes väärtusele −0,6736. Siinne leht piirdub kolme lüliga.
-
Lisaülesanded, ainult vastustega
-
Diferentseeri (5 − 2x)⁶.
Näita vastust
−12(5 − 2x)⁵
-
Diferentseeri cos(3x²).
Näita vastust
−6x sin(3x²)
-
Diferentseeri √(4x + 1) ja leia tõus kohal x = 2.
Näita vastust
2/√(4x + 1), mis kohal x = 2 on 2/3
-
Diferentseeri e^(sin x) ja leia tõus kohal x = 0.
Näita vastust
cos x · e^(sin x), mis kohal x = 0 on 1
-
Diferentseeri ln(cos x), kui −π/2 < x < π/2.
Näita vastust
−tan x
-
Diferentseeri x²(x − 1)³ ja lahuta vastus teguriteks.
Näita vastust
x(x − 1)²(5x − 2)
Õpitee
Diferentseerimine: kuidas muutumiskiirused seostuvad
Allikad (2)
- The rule in both notations the page uses, h′(x) = f′(g(x))g′(x) and dy/dx = (dy/du)·(du/dx), the advice to work “from the outside in, taking one derivative at a time”, the warning that “we never evaluate a derivative at a derivative” (the page's derivOfDeriv slip), and a chain of three links (Example 3.55, cos⁴(7x² + 1)): G. Strang and E. Herman, Calculus Volume 1, OpenStax (2016), section 3.6, “The Chain Rule”.
- The derivative of ln x proved from the identity e^y = x, differentiated implicitly (Theorem 3.15), the argument insight block 3 makes as a chain e^(ln x) = x: G. Strang and E. Herman, Calculus Volume 1, OpenStax (2016), section 3.9, “Derivatives of Exponential and Logarithmic Functions”.