← Statistika & rahandus

Nõudluse-pakkumise šoki simulaator

tasakaalu reaktsioon turušokkidele

Interaktiivse simulatsiooni laadimine...

miks tõusud mõjutavad šoki mõju

Nende kahe sirge kuju määrab, kas šoki mõju neeldub hinnas või koguses, ja see on algebrast otse näha. Kui muutub ainult nõudlus, liigub uus tasakaal mööda pakkumissirget; kui muutub ainult pakkumine, siis mööda nõudlussirget. Võrrandi P* = (a−c)/(b+d) diferentseerimisel selgub, et nõudlusšoki korral on koguse ja hinna muutuse suhe ΔQ/ΔP täpselt d ehk pakkumiskõvera tõusukordaja. Suure d korral neeldub suurem osa šokist kogusesse ja hind muutub vähe, sest pakkumine kohandub uue nõudlusega hõlpsasti. Väikese d korral langeb peaaegu kogu kohanemine hinnale. Seepärast mõjutavad nõudlusšokid jäiga pakkumisega turgudel, näiteks eluaseme- või naftaturul, eeskätt hinda, mitte kogust.

lõikepunkti lugemine

Tasakaal asub lihtsalt pakkumis- ja nõudlussirge lõikepunktis: see on ainus hind, mille juures ostjate soovitud kogus võrdub tootjate pakutava kogusega. Kõvera nihkumisel liigub lõikepunkt uue hinna ja koguse juurde. Nõudluse kasv tõstab nii hinda kui ka kogust. Pakkumise kasv suurendab kogust, kuid langetab hinda.

miks toorandmed varjavad mõlemat kõverat

Tegeliku maailma hinna- ja kogusepunktide kandmisel graafikule ei saa neist kätte ei pakkumis- ega nõudluskõverat. Mõlemad kõverad nihkuvad korraga, mistõttu punktiparv kajastab nende segu. Elmer Working selgitas seda juba 1927. aastal: kõverate eristamiseks on vaja instrumentaalmuutujat, mis nihutab ainult üht neist, näiteks ilma, mis mõjutab üksnes pakkumist.

Ülesanne täielikult lahendatud

  1. Maks 6 ühiku kohta valemile Q = 120 − 2P 6 sammu

    Nõudlus on Q = 120 − 2P ja pakkumine on Q = 20 + P. Leia tasakaalupunkt, seejärel kehtesta müüjatele ühikumaks 6 ning arvuta välja, kes seda tegelikult maksab.

    1. Kaks sirget, üks langev ja teine tõusev. Tasakaal on seal, kus kogused kattuvad, mitte seal, kus hinnad — hind on muutuja, mille suhtes võrrandit lahendatakse.

      Qd=120−2P,Qs=20+PQ_d=120-2P,\qquad Q_s=20+P

    2. Võrdsusta need ja lahenda võrrand. Mõlemad kõverad peavad selle hinna juures andma sama koguse, mis on kontrolliks.

      120−2P=20+P ⇒ 3P=100 ⇒ P∗=33.33,Q∗=20+33.33=53.33120-2P=20+P\ \Rightarrow\ 3P=100\ \Rightarrow\ P^{*}=33.33,\qquad Q^{*}=20+33.33=53.33

    3. Elastsus on tõus, mida on uuesti kaalutud vastavalt sellele, kus asutakse. Need kaks tõusu erinevad kaks korda ja samamoodi erinevad ka elastsused, sest mõlemat arvutatakse samas punktis.

      εd=dQddPPQ=−2⋅33.3353.33=−1.25,εs=+1⋅33.3353.33=0.625\varepsilon_d=\frac{dQ_d}{dP}\frac{P}{Q}=-2\cdot\frac{33.33}{53.33}=-1.25,\qquad \varepsilon_s=+1\cdot\frac{33.33}{53.33}=0.625

    4. Müüjate maksustamine tähendab, et neile kätte jääv hind on makstud hind miinus t, mistõttu pakkumiskõver nihkub üles täpselt t võrra. Lahenda uuesti — konstant on ainus asi, mis muutus.

      Qs=20+(P−t) ⇒ 3P=100+t;t=6: P′=35.33, Q′=49.33Q_s=20+(P-t)\ \Rightarrow\ 3P=100+t;\qquad t=6:\ P'=35.33,\ Q'=49.33

    5. Jaga 6. Ostja osa on pakkumise elastsus jagatud mõlema elastsuse summaga, mistõttu vähem elastne pool maksab rohkem: see on pool, millel on vähem alternatiive.

      buyers+2.00,  sellers−4.00;buyer share=εsεs+∣εd∣=0.6251.875=13\text{buyers}+2.00,\ \ \text{sellers}-4.00;\qquad \text{buyer share}=\frac{\varepsilon_s}{\varepsilon_s+\lvert\varepsilon_d\rvert}=\frac{0.625}{1.875}=\tfrac{1}{3}

    6. Kõverate vahele kaotatud koguse kohale jääv kolmnurk on kahju, millest keegi kasu ei saa, ning see kasvab maksu ruuduga — maksumäära kahekordistamine neljakordistab raiskamise.

      DWL=12 t ΔQ=12×6×4=12\text{DWL}=\tfrac{1}{2}\,t\,\Delta Q=\tfrac{1}{2}\times6\times4=12

    Vastus

    Ostjad maksavad 6-st 2 ja müüjate kanda jääb 4, sõltumata sellest, kuidas seadus on sõnastatud. Juriidiline ja majanduslik maksukoormus on eri asjad: siin kogutakse maks müüjatelt, kuid kaks kolmandikku sellest langeb ikkagi nende kanda, sest jaotus järgib elastsust ning nõudlus on selles tasakaalupunktis kaks korda elastsem kui pakkumine. Pööra seadus ümber ja maksusta hoopis ostjaid — tasakaalukogus, mõlemad netohinnad ja kogu tulemus on identsed. 12 heaolukaotust on see osa, mida ei saa keegi: neli tehinguühikut, mis olid ostjatele väärtuslikumad kui müüjatele, jäävad nüüd toimumata.

    P∗=33.33, Q∗=53.33;a tax splits 13 buyers, 23 sellersP^{*}=33.33,\ Q^{*}=53.33;\qquad \text{a tax splits}\ \tfrac{1}{3}\ \text{buyers},\ \tfrac{2}{3}\ \text{sellers}
Allikad (1)

· Kontrollitud avaldatud allikate põhjal. Parandused on teretulnud.